teisipäev, 30. oktoober 2018

1. klass liiklusmängukeskuses

1. klassi poisid ja tüdrukud käisid liiklusmängukeskuses, kus õppisid liiklusreegleid ja -märke ning harjutasid turvalist liiklemist liikluslinnakus. Osa lapsi said end proovile panna politseinikuna.

esmaspäev, 29. oktoober 2018

1.t Lastekirjanduse Keskuses

Lastekirjanduse keskuses saab laenutada raamatuid, vaadata näitust ja tutvuda lähemalt Edgar Valteriga. Ajaloohuvilised leiavad palju huvitavat muuseumist. Pööningukorruselt leiab sopilise mängutoa ja lugemisnurgad.




esmaspäev, 22. oktoober 2018

5. klasside vahvad rätsepad

Vahva rätsep lõi seitse kärbest ühe hoobiga, kuid ülikonda valmis ei õmmelnud. 5. klasside vahvad rätsepad valmistavad patju, pajalappe, pinaleid ja öökulle. Ei ole vahet, kas oled poiss või tüdruk. Nõel liigub osavalt kangakihtidest läbi ja ruumi täidab õmblusmasinate surin.

reede, 19. oktoober 2018

2.t Kuusalus vilistlaste päeva tähistamas


2.t klass käis 19. oktoobril retkel Kuusalus, et tähistada toomkooli vilistlaste päeva.
Kuusalu kirikuaias on püstitatud mälestusmärk Eduard Ahrensile. Selle juures mõtisklesime tema panuse üle eesti keele paremaks muutmisel. Tuli välja, et Ahrens soovis tegelikult natuke eesti keelt paremaks muuta, et inimesed kirikus kuuldut paremini mõistaksid, kuid sellest tõusis kasu tervele Eestile. 
Külastasime Kuusalu kalmistul Eduard Ahrensi ja Carl Theodor Hirschauseni haudu. Korrastasime need sügislehtedest ja asetasime lilled. Uurisime kalmistul olevat sepa risti, mille sepp endale sepistas ja millel on kujutatud tema tööriistad. Peatusime Eesti Vabadussõja ausamba juures, mis on märkimisväärne selle poolest, et see on üks nende mõnes ausamba seast, mis nõukogude ajal jäi püsima oma kohale. 
Uurisime metsateel põõsaid ja puid, nautisime sügisvärve. Vaatlesime metsaveerel Rootsi kuninga mände, mille legendi kohaselt on istutanud just Rootsi kuningas. Kuusalu kirikus saime rohkem teada Laurentsiusest. Vaatasime kaunist kirikut ja kappi, kuhu on müüritud krahv Stenbocki süda. Üheskoos laulsime "Mu süda, ärka üles" ning lugesime Meie Isa Palve. Päev oli tihe ja sisukas. 
Suur tänu kirikuõpetaja prouale Anne Jalakale, kes meid kirikus vastu võttis, ning minu tädile, ristiemale Ester Paenurmele, kes kogu päeva meiega veetis. 
Õpetaja Mai-Liis
Eduard Ahrensi mälestusmärgi juures. Taustal on Kuusalu pastoraat.

Vereta jaht

1.t käis RMK Toompuiestee kontoris näitusel "Vereta jaht", kus sai näha fotojahi parimaid hetki. Tüdrukud valisid paarikaupa endale kõige rohkem meeldinud foto ning rääkisid siis teistele, mis just selle pildi nii vahvaks tegi.
1. klassi tüdrukud on õpetaja Margeti juhtimisel juba kogenud näitusekülastajad.

Folklooritund

Õpetaja Margeti folklooritunnis 1. klassile räägime rahvakalendri tähtpäevadest, loeme lugusid, laulame ja mängime. Et istuda oleks mõnusam ja olemine hubasem, kasutame heegeldatud vaibakesi. Õpetajal on oma jutuvestmistool, mida kaunistavad heegeldatud kate ja triibulised põlvikud.
Täna laulsime omatehtud ahellaulu sügisest, rääkisime simunapäevast ja mängisime lambamängu.

Õpetaja Egle kollaaž „Minu suvi ehk Akude laadimine“

Tühja akuga masin ei tööta. Ka inimesemasin mitte. Ei ole vahet, kas oled kodus või kaugemal – kui oled koos oma kallitega, saavad suvel akud laetud. Tunnen, et olen valmis selle kooliaasta väljakutseteks just tänu kosutavale suvele.
Õpetaja Egle
Kena kosutavat vaheaega kõigile!

neljapäev, 18. oktoober 2018

MacKenzie kooli südant vallutamas

Täna tõi 7.t Luise inglise keele tunni projekti raames kooli kaasa modelli. Modell nimega MacKenzie on väga tore ja ühtlasi õpetaja Reeda lemmik, sest ta on väga vaikne ega räägi palju. Ta võib paista tuim, kuid tal on väga soe süda.
Foto: Luise Leonora Aaslaid

Hoolimine

Seitsmenda klassi usuõpetuse tunnis rääkisime hoolimisest. Õpilased tegid fotolavastuse teemal "Armasta oma ligimest!"
Pildi tegi Jette ning pildi pealkiri on "Kus viga näed laita, seal tule ja aita!". Jette ja Eliisabet lisasid, et tegelikult meie koolis sellist vaatepilti ei ole. Klassikaaslased on alati sõbralikud ja abivalmis.

Ettelugemispäev

Täna tähistasime koolis ettelugemispäeva. Oktoobris selgitasid klassid välja oma parima lugeja, kes siis loosi alusel mõnda teise klassi lugema läks. Lugesime raamatuid, mis rääkisid Eesti rahvusloomast hundist.
1.t klassis käis lugemas 5.p Richard, kes esitas katkendi raamatust "Liivahundi lood". Pilti tegi õpetaja Egle. Aitäh lugejatele!




Õpeteja Tiina Siedermanni näitusetööd

Õpeteja Tiina Siedermann tõi näitusele ise tehtud jõululilledega vesti, väga sooja sügiskampsuni jope asemel, vaasi, lemmikkohvitassi ja rõõmsa jänesepoisi. Väga mitmekülgne isetegija!

1. klassi nööbimatemaatika

Arvudemaailma avastamiseks on tore kasutada lustakaid nööpe. Nööpide abil saab harjutada liitmist ja lahutamist, korrutamist ja jagamist. Nööpe on tore peos veeretada ning läbi mängu saab arvutamine märkamatult lihtsaks ja omaseks.

kolmapäev, 17. oktoober 2018

Õpetaja Lee näitusetööd

Mõnikord on tore mõelda ja unistada… Paluda ja tänada… Isegi kui kõik unistused ei täitu või miski läheb kuidagi teisiti, ei tähenda see seda, et need võimatud oleksid. Vahva on märgata kui upsti! – see ongi täitunud – tekib tänutunne.


Teine pilt on teemal „Igatsus“. Elus on hetki, kus unistad, millestki suurest. Jah, me oleme väikesed täpikesed, kuid saame igaüks panustada meie planeedi allesjäämisse. Meil on õigus õnnelikule elule!
Lõpuks väike purk omatehtut, maitsvakest!
Õpetaja Lee

teisipäev, 16. oktoober 2018

Õpetaja Mari Loidi käsitöö

Moskvas leidsin, et ka lastel peaksid olema rahvariided. Õmmelda ma ei oska. Kokku olen teinud vaid kaks seelikut, millest üks on teile näha. See, et ma ei oska, mind ei takistanud. Natuke nuputamist, mõõtmist ja siis lõikamist (oi, ma kartsin, et olen valesti arvutanud ja seega lõikan nihu). Palju harutama ja uuesti õmblema ei pidanud. Vedas! Seljas püsivad ja näevad päris viisakad välja. (Pahemat poolt palun mitte vaadata…) Seelikud on tüdrukutel endiselt kasutuses. Nüüd ainult pärandatud vanemalt suuremale.



Kududa ma ka ei oska. No vaid natuke. Alustasin Moskvas aastal… 2012. Tahtsin kududa abikaasale kindad. Liiga väiksed tulid, aga selleks ajaks oli liiga palju kootud. Olgu, tegin endale. Siis tekkis paus ja jälle paus ja… pigem rohkem pause kui kudumist. Loomulikult pidin ka harutama. Kokku vähemalt veel kolmanda kinda jagu. Kudusin Moskvas ja Tel Avivis ja Tallinnas. Aga valmis sain! Küll aastal 2018 jaanuaris, aga siiski valmis!

Õpetaja Mari

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Lõikustänupüha

Tänasel lõikustänupüha palvusel kõneles kaplan Arho Tuhkru meile külvamisest ja lõikusest. Nii nagu sügisandidega, nii ka inimestega. Selleks, et meis saaks tarkuseseeme idaneda ja kasvada, vajame hoolitsemist. Nii õpetajate kui ka Taevaisa poolt.

Foto: Egle Viilma

Õpetaja Kaisa fotokollaaž

Kui sul on inseneritaipu, siis on võimalik asju välja mõelda ja spetsialistide abil toota. Minu Pilatese stuudios olevad seadmed on osaliselt minu enda välja töötatud ja spetsialistidega koostöös Eestis toodetud. Tootmiseks saab kasutada erinevaid materjale. Millegagi väga põhjalikult tegeledes saab oma andeid mitmekülgselt rakendada, tuleb vaid oma anded üles leida ning rakendada.
Õpetaja Kaisa




reede, 12. oktoober 2018

Sügissiilid

Kolletumispäevaks saab igaüks endale värvilistest vahtralehtedest meisterdada vahvaid siilikesi, nagu tegid täna 1. klassi tüdrukud, või punuda vaniku toaseinale. Loovust ja värve!
1.t siilipojad



Lugu väikesest rebasest

1. klassi tüdrukutel on süda õiges kohas ja nad oskavad kirjutada väga õpetlikke lugusid.
Kirjaviis muutmata:
ÜKSPÄEV SÜNTIS ÜKS REPANE SÜNTIS TASÜNTISLIKAVARA TAOLIVÄKAVÄIKENE KUITEISET KUITASÜNOPÄEVOLI SISMITEKEKI EI TULNUT NIINEKEKITASÜNIPÄEVALE TAOLIVKAKURB SISÜKSPÄEV KÕIKNÄKIT KUIHASTI TAUIUAS JA SISTATKIUESÜNIBÄEVA JA SISTULITKÕIKTASÜNIPÄEVALE JA NATOLIT KIK RÕMPSAT.

Miina Maria kirjutis ja joonistus
Tõlge:
Ühel päeval sündis üks rebane. Ta sündis liiga vara. Ta oli väga väike, väiksem kui teised. Kui tal sünnipäev oli, siis mitte keegi ei tulnud ta sünnipäevale. Ta oli väga kurb. Siis ühel päeval nägid kõik, kui hästi ta ujus ja siis ta tegi uue sünnipäeva ja siis tulid kõik ta sünnipäevale ja nad olid kõik rõõmsad.

Aitäh ilusa südamliku loo eest!

Õpetaja Tiina Lättemäe pross

Ma ei ole eriline näputööharrastaja, aga nõela võtsin kätte sel suvel, kui käisin Hiiumaal Suurerannas moekunstnikust sõbrannal külas. Tema tegeles parasjagu prossidega ja nii valmis minulgi üks.
Prossid on minu jaoks ikka seostunud väljapeetuse ja elegantsiga. Prossi tähenduse annab ehtele aga tema kandja, olgu siis tegemist kinnituse või iluasja, talismani, mälestuseseme või lausa olulise märgi või sõnumiga.
Eesti üheks tuntumaks prossikandjaks võiks pidada Marina Kaljuranda, kes omakorda on võtnud eeskuju Madeleine Albrightist, kel oli suur prosside kollektsioon. Välisministrina valis ta iga kohtumise tarbeks just selleks sobiva sõnumi või tähendusega prossi.


Omatehtud prossi vaadates aga meenus mulle üks Marie Underiga seotud lugu. Nimelt läkitas 1949. aastal 20aastane Silvia Uusväli oma tädile, kes koos pojaga Siberisse küüditati, kirja, kus muuhulgas read, et hoidke käed rusikas – niikuinii tuleb sellele ülekohtule ükskord lõpp ja te saate koju. Kirjale lisas ta Marie Underi luuletuse "Jõulutervitus 1941". Kiri küll Siberisse ei jõudnud, kuid selle sisu viis sinna noorukese neiu enda. 20 aastat hiljem saatis Silvia loost vapustatud Marie Under talle mälestuseks hõbeprossi.

Õpetaja Tiina

neljapäev, 11. oktoober 2018

Vilja moosid

Mooside keetmine on üks minu lemmiktegevustest ja eriti meeldib katsetada erinevate maitsete kokkusobitamist. See on nagu töö koolis, kõik omavahel toimima panna!
Vilja


kolmapäev, 10. oktoober 2018

Õpetaja Riina eksponaadid näituselt

Ühel selle suve haruldasel vihmasel päeval otsustasin proovida vaibaheegeldamist. Sattusin nii hoogu, et ei lõpetanud enne, kui vaip valmis. Ja oligi hea, sest järgmistel päevadel enam vihma ei sadanud. :) Saime hakata hoopis aeda värvima. Koos paari pereliikmega puhastasime ja värvisime üle ligi 100 m pikkuse aia. Aeda kahjuks näitusele tuua ei saanud.



Ühel päeval tuli lihtsalt tunne, et võiks teha koti, kus peal heegeldatud linnud. Mõeldud, tehtud! 
Lisaks meeldib mulle väga oma koduaias linde jälgida. Tihased, varblased, metstuvid, kuldnokad, puukoristajad… Ja muidugi varesed, kes käituvad nii, nagu oleksid nemad aia peremehed. Neil ei jää märkamata ükski ripakile jäänud toidupala või valminud pirn. Tundub, et varesed on väga teadlikud ka tervislikust toitumisest – hapud, aga väga vitamiinirikkad astelpajumarjad on nende lemmikud. 
Varesed minu inspiratsiooniks siiski ei saanud – kotil on pigem fantaasialinnud. 



Õlimaal „Kevadigatsus“ valmis Lootuse maalistuudios Kerttu Soansi juhendamisel ühel varakevadisel päeval, kui õunapuud veel ei õitsenud, aga õhus oli juba kevadet ning ootasin väga aega, kus päike on soe ja õunapuud valges õievahus…

Õpetaja Riina

teisipäev, 9. oktoober 2018

Valguse peegeldus

8.t uuris sügisel nii defitsiitseks muutuva valguse peegeldust õpetaja Tiina Siedermanni juhendamisel.

Õpetaja Tuuli näputööd näituselt "Ise tehtud"

Mustal villasel riidel tikand peenvillase lõngaga. See on õigupoolest juba teine vöö. Esimene, moonidega kirjatud vöö sai tikitud kingituseks. Rukkilillemotiiv on aga juba ammu meeles mõlkunud. Need taevasinised õrnad õied on armsad. Nad rõõmustavad silma nii peenral kui põlluveerel. Nüüd ka minu vööl. See on kui tükike Eestimaad.




Lapiseeliku nimi võiks olla “Uus elu” või “Taassünd”, sest algmaterjaliks on teksapüksid, mis enam kandmist ei leidnud. Ka see ese on katsetus number kaks ehk tal on olemas eelkäija ja tuleb ka järelkäija. Idee ise on korjatud ühelt laadalt, kus üht müügiletti ehtis rida pilkupüüdvaid kirju-mirjusid seelikuid.


Kudumine on üks esimesi tehnikaid, mille omandasin. Nukusall sai vanaema juhendamisel kootud juba viieaastaselt. Nüüd on kudumine tore ajaviide. Iga müts on oma looga. Sinine müts sai inspiratsiooni laadalt ostetud mummulistest kinnastest, roosa kassinäoline müts vaatas vastu toredalt pildilt käsitöökeskkonnast. Ja mul oli ka sarnast vaja. Kindad sinna juurde kudusin lõngajääkidest. Punase-hallikirjud kindad valmisid rahvatantsuks. Kindakirja tants vajas kindaid ja lasingi vardad käiku. 
Heegeldada on lihtsalt tore. Silm näeb midagi ilusat, hing ihaleb ja sõrmed asuvad tööle. 



Tudulinna käised ja tanu on sündinud ühtekuuluvus-tundest. Seal on minu kodu ja juured. Need lihtsad mustrid on saatnud mind pikka aega. 

Kihelkonna tasku ja tanu – see on puhas edevus. Alguse on nad saanud rahvatantsurühmas rahvarõivaste valmista-misest. Täna kannan uhkusega ja võin kõigile kuulutada – need on minu enda kätetöö.

Õpetaja Tuuli


esmaspäev, 8. oktoober 2018

Killuke õpetajate päevast

3. klassid külastasid õpetajate päeval Püha Vaimu kogudusemajas Godly Play tuba. Toredas tunnis tutvustati erinevaid kristlikke sümboleid. Läbi arutluse, suunavate vihjete leiti igale sümbolile tähendus.
Kristlik kalender

Uudishimulikud kuulajad


Selgekssaanud sümbolid

Õpetaja Mai-Liisi käsitöö

Selle kleidi heegeldasin oma tütrele lasteaia lõpupeoks kolm aastat tagasi. Sellest sai tema unistuste kleit, millega ta oma lõpupeol säras nagu päike. Minu jaoks oli see teraapia peale pikki tööpäevi. Nõud jäid pesemata ja toad koristamata, kuid mina leidsin hingerahu ja tasakaalu. 
2009. aasta laulupeo eel oli mu poeg just 2-aastaseks saanud. Tema väledaid jalgu teades olin üpris mures pidustustele ja suurtele rahvamassidele mõeldes. Kujutasin ette mitmeid musti stsenaariume. Tegin talle siis nimemärgi, et vähemalt seegi, kui ta peaks teadmata suunas jalga laskma. 
Kaks päeva enne laulupidu juhtus temaga aga õnnetus – jalg jäi ratta kodara vahele ja tagajärjeks luumurd. 
Laulupeol istus ta uhkelt kipsjalaga oma vankris (millest oli küll juba välja kasvanud), märk rinnas.

Õpetaja Mai-Liis


reede, 5. oktoober 2018

3.T näitusel "Ajatus"

Võrratu näitus puudutas tüdrukute hingekeeli. Iga laps sai valida oma lemmiku, see osutus kohati väga keerukas. Enim jäid silma Muhu tikand, Traditsiooniline tohutöö ja Pronksspiraalkaunistused ehk vaselised. Näituselt jäi kõlama palju armsaid mõtteid.
Näitust vaadates meenus mulle vanaema, kui hästi ta heegeldas ja kuidas ta mindki heegeldama õpetas.
Must muhu tikand on nagu sina, õpetaja. Sa teed ka käsitööd ja sul on sellised riided.
Mulle meenus sarnane pilt, mis on Muhus vanaisa suvilas.
Tohutööd vaadates mõtlesin loodusele. Mõtlesin, miks kunstnik need kastid sinna tegi, ja siis sain aru, et äkki on need majad.
See on nagu linnupesad okstes.
Mulle meeldis lambavillast ja karvadest töö. See on väga ilus, kodune ja pole nii värviline.
Ma arvan, et näitus on väga ilus ja sobib hästi Katariina kirikusse.
Pärast näitust oli lastel üks ühine soov tulla veelkord tagasi ja kutsuda kaasa ka oma lähedased.



Musamari ise tehtud ploomimoos

Muhumaa Tähvena talu naabrid teadsid rääkida, et sealses aias polevat ammu ploomipuu vilju nähtud. Sel suvel toimetasid aias maja värsked omanikud (k.a Musamari) ja nende suureks üllatuseks otsustasid ploomid taas ellu ärgata. 
Nüüd ei jäänud muud üle kui lasta ploomidel moosipurki rännata. Koos lauluga loomulikult.
Õpetaja Mari




Õpetaja Anna-Kaisa Toomkooli inimesed

“Toomkooli inimesed – kooli portree.” Karikatuurses stiilis paraadportreed kõigist õpetajatest, kellega mina kokku puutun. Proovin tabada iga kolleegi meeleolu ja iseloomulike jooni. Võib juhtuda, et liialdan veidi.
Õpetaja Anna-Kaisa
Kes on kes?

neljapäev, 4. oktoober 2018

Nunnud 2018

Mis juhtub, kui kokku saavad sügisvärvid, looduse kunstimeel ja lapse loomevabadus? Meie Apteegi hoovi ilmusid vahvad tegelased, keda üheskoos kutsume hellitavalt nunnudeks.

Õpetaja Margeti näputööd näitusel "Ise tehtud"

Õpetaja Margeti on näitusele töönud oma lapselapse kaisutuse mõõtu amigurumi stiilis heegeldatud hiir, oma pea mõõtu tanu, kaks sinimustvalget mütsi vabariigi aastapäeva lipuheiskamiseks, oma käe mõõtu tikitud tasku, mille paelad tegi õpetaja Tuuli, oma pea mõõtu rahvariidemütsi ja oma kere mõõtu heegeldatud kleidi. 
"Loomeprotsess saab alguse vajadusest, nagu rahvariiete puhul, või soovist kellelegi midagi vahvat, armsat ja enda kätega valmistatut kinkida. Miski ei ole võimatu, tuleb vaid kätte võtta ja teha. Tavaliselt on mul käsil mitu projekti, nii suuri kui ka väikseid. Mõni valmib paari päevaga, teine vajab mitu kuud või terve aasta."
Õpetaja Marget








Õpetaja Kristiina lapitekk näitusel "Ise tehtud"

Tekk on valminud ühistööna koos minu emaga, kes on terve oma elu neid õmmelnud ja sellel suvel proovisime koos seda teha.
Õpetaja Kristiina


kolmapäev, 3. oktoober 2018

Õpetaja Tähti kirjakott näituselt "Ise tehtud"

"Tõelised romantikud ei teksti ega saada snäppe, vaid kirjutavad ehtsaid kirju ning saadavad need posti teel. 
Kirjakott on tikitud ajal, kui mina Tartu Ülikoolis õppides ning mu kavaler Tallinnas töötades üksteisele usinalt kirju saatsime."
Õpetaja Tähti


teisipäev, 2. oktoober 2018

Õpetaja Aeda hoidised näitusel "Ise tehtud"

Õpetaja Aet:
"Mulle meeldib köögis toimetada. Teen palju kooke ja küpsetisi just hooajalistest aia- ja metsasaadustest. 
Sügiseks on mu kelder pilgeni täis erinevaid purke ja purgikesi, et siis oleks võtta nii soolaseks kui magusaks. 
Minu suureks lemmikuks on ploomid väikese rummiga või siis õunad natuke jõuluse vürtsiga, kuuseriisikad omas mahlas ja tikritest vürtsmoos. Mõtlen ikka igal aastal midagi uut välja, et uusi maitseid katsetada ja oma pere maitsemeelt veidi laiemaks harjutada. 
Hea meelega rõõmustan ka sõpru, kes meelsasti mekivad:)"

Toredas oranžitriibulises vormirüüs hoidised

esmaspäev, 1. oktoober 2018

Ise tehtud

Mitmed meie õpetajad tegelevad lisaks koolitööle mõne loomingulise tegevusega. Väikest osa nende loomingust demonstreerime õpetajate päeva nädalal Rüütli koolimaja aulas näitusel "Ise tehtud". Kümmekond õpetajat on välja pannud mõned esemed, mis värskelt või varasemalt nende käte vahel valminud. Näha saab heegeldisi, kudumeid, õmblustöid, fotokuntsi, maale, hoidiseid ja muudki. Järgnevatel päevadel jagamegi fotosid näituseeksponaatidest.
Õpetaja Margeti heegeldatud kaisuloomad