2019. aastal möödub 700 aastat 2011. aastal taasavatud Tallinna Toomkooli esmamainimisest. Esimesed kirjalikud andmed Tallinna Toomkoolist pärinevad 3. jaanuarist 1319, mil Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas, mis teeb Tallinna Toomkoolist täna Eesti vanima tegutseva kooli.
Juba ilmselt XIII sajandil Tallinna toomkiriku juurde asutatud katedraalikool ehk Tallinna Toomkool tegutses väikeste pausidega järjepidevalt kuni 1939. aastani, mil see alanud II maailmasõja tõttu suleti. Tallinna Toomkool taasavati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel 2011. aastal ning tegutseb Tallinna vanalinnas.
Praegu luterliku erakoolina tegutsevas Tallinna Toomkoolis õpib 2018/2019. õppeaastal 1.-8. klassis 212 õpilast. Tallinna Toomkooli eesmärgiks on kristlikele väärtustele ja kultuurile toetuva kaasaegse heatasemelise üldhariduse sidumine kaunitel kunstidel põhineva huvitegevusega õpilasesõbralikus ja õpetajat väärtustavas keskkonnas, luues eeldused vaba tervikliku isiksuse kujunemisele.
Kooli juubeliaastat tähistatakse erinevate sündmustega kogu 2019. aasta vältel. Esmaspäeval, 7. jaanuaril kell 9.00 toimub Tallinna Toomkirikus juubeliaasta avaaktus-palvus, kus kõnelevad kooli direktor Egle Viilma, EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.
Infot Tallinna Toomkooli ajaloo kohta: tallinnatoomkool.ee/ajalugu
Lisainfo: Egle Viilma, Tallinna Toomkooli direktor, tallinna.toomkool@eelk.ee
…
Taani kuningas Erik Menvedi korraldus 3. jaanuarist 1319.
„Erik, Jumala armust taanlaste ja alamate (Danorum Sclavorumque rex) kuningas saadab kõikidele Eestimaa ja Tallinna elanikele koos ja igaühele eraldi oma armastusväärse tervituse. Kuna üldise õiguse kohaselt peavad iga emakiriku juures olema koolid (kõrgema astme) õpilaste jaoks ja õnnistatud Neitsi Maarja katedraal Tallinnas, asutatud ning sisustatud meie esivanemate poolt, on ilmselgelt sellest abist ja sedalaadi koolidest saadavast kasust ilma jäetud, oleme oma krooninõukogu nõuandel otsustanud ja teeme vastuvaidlematuks korralduseks jälgida seda, et ükski Tallinna kodanik, mis seisusest ta ka ei oleks, ei lubaks, et tema pojad, pojapojad ja kasupojad või ka mittelähedased, kelle ülalpidamise eest ta peab hoolt kandma ja kes peavad saama kooliharidust, ei käiks nimetatud linna mingites muudes koolides kui nimetatud katedraali koolis, kui ta tahab pääseda kümne hõbemarga suurusest trahvist. Ja igaüks, kes julgeb meie käsu vastaselt toimida ja ei ole hoolinud selle kiriku piiskopi või kapiitli manitsusest, peab nimetatud kümme marka ilma mahaarvamisteta hiljemalt kahe nädala jooksul ära maksma, see tähendab neli marka meie sealse kindluse ülalpidamiseks, kolm marka eelnimetatud katedraali hoone jaoks ja kolm marka meie nimetatud linna müüride jaoks, ilma et seejuures mingit kõrvalekaldumist või kergendust saaks olla. Et seda hästi kaalutletud otsust alati järgitaks, käsime me oma praegusel või vastaval [ajal ametis oleval] linnusepealikul [asehalduril], kui ta tahab meie armus kindel olla, korjata meie nimel ja kõigest hoolimata kokku selle osa sellest kümnest margast, mis on mõeldud meie linnuse jaoks, piiskopile teeme aga ülesandeks ärgitada igal viisil kuulekaid osutama ja ära maksma tema kirikule mõeldud osa kirikukuulekuse alusel. Ülejäänud osa, mis on mõeldud linna müüride jaoks, tingimusteta kokkukorjamise, milles teda nimetatud linnusepealik peab meie nimel edukalt toetama, teeme aga ülesandeks nimetatud linna raele temale kuuluva õiguse alusel. Sellele lisaks lubame me kohalviibijate kaudu kogu õpilaskonnale ja eraldi igale õpilasele, kes nimetatud katedraali koolis käib, linnusepealiku ja tema perekonna nagu ka kõikide ja igaühe nimel eraldi, kes on kuulekad toimima meie juhiste järgi, täieliku turvalisuse ja murdmatu rahu ka juhul, kui seesamane pealik, tema perekond või keegi teine on kaasatud mingisse protsessi või peaks tunda saama mis tahes vaenu või kibedust. Selle tõenduseks on käesolevale lisatud meie pitsat. Välja antud meie juuresolekul Wartborgis 1319. Issanda aastal, kaheksandal päeval pärast õnnistatud apostli ja evangelisti Johannese püha.“
