Võrratu näitus puudutas tüdrukute hingekeeli. Iga laps sai valida oma lemmiku, see osutus kohati väga keerukas. Enim jäid silma Muhu tikand, Traditsiooniline tohutöö ja Pronksspiraalkaunistused ehk vaselised. Näituselt jäi kõlama palju armsaid mõtteid.
Näitust vaadates meenus mulle vanaema, kui hästi ta heegeldas ja kuidas ta mindki heegeldama õpetas.
Must muhu tikand on nagu sina, õpetaja. Sa teed ka käsitööd ja sul on sellised riided.
Mulle meenus sarnane pilt, mis on Muhus vanaisa suvilas.
Tohutööd vaadates mõtlesin loodusele. Mõtlesin, miks kunstnik need kastid sinna tegi, ja siis sain aru, et äkki on need majad.
See on nagu linnupesad okstes.
Mulle meeldis lambavillast ja karvadest töö. See on väga ilus, kodune ja pole nii värviline.
Ma arvan, et näitus on väga ilus ja sobib hästi Katariina kirikusse.
Pärast näitust oli lastel üks ühine soov tulla veelkord tagasi ja kutsuda kaasa ka oma lähedased.
