Ma ei ole eriline näputööharrastaja, aga nõela võtsin kätte sel suvel, kui käisin Hiiumaal Suurerannas moekunstnikust sõbrannal külas. Tema tegeles parasjagu prossidega ja nii valmis minulgi üks.
Prossid on minu jaoks ikka seostunud väljapeetuse ja elegantsiga. Prossi tähenduse annab ehtele aga tema kandja, olgu siis tegemist kinnituse või iluasja, talismani, mälestuseseme või lausa olulise märgi või sõnumiga.
Eesti üheks tuntumaks prossikandjaks võiks pidada Marina Kaljuranda, kes omakorda on võtnud eeskuju Madeleine Albrightist, kel oli suur prosside kollektsioon. Välisministrina valis ta iga kohtumise tarbeks just selleks sobiva sõnumi või tähendusega prossi.
Omatehtud prossi vaadates aga meenus mulle üks Marie Underiga seotud lugu. Nimelt läkitas 1949. aastal 20aastane Silvia Uusväli oma tädile, kes koos pojaga Siberisse küüditati, kirja, kus muuhulgas read, et hoidke käed rusikas – niikuinii tuleb sellele ülekohtule ükskord lõpp ja te saate koju. Kirjale lisas ta Marie Underi luuletuse "Jõulutervitus 1941". Kiri küll Siberisse ei jõudnud, kuid selle sisu viis sinna noorukese neiu enda. 20 aastat hiljem saatis Silvia loost vapustatud Marie Under talle mälestuseks hõbeprossi.
Õpetaja Tiina
