Moskvas leidsin, et ka lastel peaksid olema rahvariided. Õmmelda ma ei oska. Kokku olen teinud vaid kaks seelikut, millest üks on teile näha. See, et ma ei oska, mind ei takistanud. Natuke nuputamist, mõõtmist ja siis lõikamist (oi, ma kartsin, et olen valesti arvutanud ja seega lõikan nihu). Palju harutama ja uuesti õmblema ei pidanud. Vedas! Seljas püsivad ja näevad päris viisakad välja. (Pahemat poolt palun mitte vaadata…) Seelikud on tüdrukutel endiselt kasutuses. Nüüd ainult pärandatud vanemalt suuremale.
Kududa ma ka ei oska. No vaid natuke. Alustasin Moskvas aastal… 2012. Tahtsin kududa abikaasale kindad. Liiga väiksed tulid, aga selleks ajaks oli liiga palju kootud. Olgu, tegin endale. Siis tekkis paus ja jälle paus ja… pigem rohkem pause kui kudumist. Loomulikult pidin ka harutama. Kokku vähemalt veel kolmanda kinda jagu. Kudusin Moskvas ja Tel Avivis ja Tallinnas. Aga valmis sain! Küll aastal 2018 jaanuaris, aga siiski valmis!
Õpetaja Mari
